Morbus Sjögreni (ld.k); Sjögrens disease (ingl.k)– Ekstreemselt kuivad limaskestad.
Selgitus– Sjögreni tõve ehk kuiva sündroomi puhul esinevad kuiv silma sarvkesta põletik, suukuivus ja kroonilised liigesepõletikud.
Ülevaade– Tegemist on süsteemse sidekoehaigusega ja iseloomulikuks on sülje ja pisaranäärmete puudulikkusega kaasnev krooniline põletik, millele võivad lisanduda erinevad kahjustused üle kogu organismi. Haigus esineb sagedamini naistel, vanuses 40-60.a.
Tekkepõhjused ja mehhanismid– Sjögreni sündroom on nime saanud Rootsi silmaarsti H.Sjögreni järgi, kuna tema kirjeldas esimesena selle haiguse korral esinevate sümptoomide kompleksi. Haiguse tekkepõhjused on ebaselged. Geneetilise faktori ehk pärilikkuse osalusele viitab haiguse esinemine perekonniti. Haigus tekib nn immuunmehhanismiga ehk häire organismi selles süsteemis põhjustab oma kudede hävitamise, kuna need arvatakse olevat võõrad. Sjögreni tõvega koos võivad esineda mitmed teised süsteemsed sidekoehaigused.
Sümptomid ehk avaldumine– Haiguse kõige väljendunum sümptom on süljeerituse vähesus ehk suukuivus, mis algselt süveneb erutumisel ja kestval rääkimisel, hiljem aga muutub püsivaks. Raskendatud on kuiva toidu neelamine, hääl võib muutuda kähisevaks. Võivad tekkida erinevad põletikud: suupõletik, keelepõletik, ulatuslik hammaste kaaries ja väljalangemine.
Teiseks väljendunud tunnuseks on silmade kuivus, kipitus ja prügitunne silmades. Silmad on punetavad ning võib tekkida valkjas eritis. Sjögreni tõve korral võib esineda ka teiste näärmete haaratust: nina, välissuguelundite ja neelu limaskesta kuivust. Lisaks esinevad kogu organismi haaravad sümptomid: veresoonte põletikud, liigesvalud, hulgilihasvalud, närvivalud, nahalööve. 1-2% haigetest võib tekkida pahaloomuline kasvaja ehk lümfoom.
Diagnoosimine- Sjögreni tõve klassikaliste tunnuste ilmnemisel ei valmista diagnoosimine raskust. Ligi 50%-l patsientidest leitakse muutused veres, kus esinevad teatud antikehad ehk vastuained. Harvem kasutatakse biopsia ehk koetüki võtmist süljenäärmest, et seda hiljem mikroskoobi all uurida.
Ravivõimalused– Kergematel juhtudel allub haigus põletikuvastastele ravimitele (ibuprofeen). Rasketel juhtudel kasutatakse hormoonravi. Silmade niisutamiseks kasutatakse silmatilkasid (kunstpisaraid).
Prognoos– Prognoos oleneb sageli kaasuvatest sidekoehaigustest. Suurenenud on pahaloomulise lümfikoe kasvaja ehk lümfoomi teke, mistõttu haiguse kulgu on vajalik hoolikalt jälgida ning ravida.
Ennetamine– Sjögreni tõbe ei ole võimalik ennetada. (kasutatud materjal: Sjögreni sündroom)
Kas oleksid huvitatud informatsioonist Sjögreni sündroomi kliiniliste uuringute kohta ja selles osalemise võimalustest? Kui jah, siis registreeri end siin! Huvi korral ja uuringu algamise korral võtame Teiega ühendust.
